Soome esimene seakatkuleid muudab Eesti riskipilti

Koostanud yg6.ee toimetus Põllumajandus- ja Toiduameti teate põhjal.

Soomes tuvastati esimest korda sigade Aafrika katk. Viirus leiti Venemaa piiri lähedalt kolmel metsseapõrsal ning kordusanalüüs andis tugeva positiivse tulemuse. Leid ei kinnita taudi levikut Eestis, kuid muudab piirkondlikku riskipilti: seni kuulus Soome väheste lähikonna riikide hulka, kus haigust polnud tuvastatud.

Eesti jahimeeste ja looduses liikujate praktiline ülesanne jääb samaks: surnuna leitud metsseast tuleb teatada veebipõhise seakatku teavitusvormi kaudu. Talunike jaoks näitab Soome juhtum, miks seakasvatuste järelevalve ning haiguskahtluste kiire uurimine on jätkuvalt vajalikud.

Kolm metsseapõrsast leiti Venemaa piiri lähedalt

Metsseapõrsad leiti 24. ja 27. juulil kahest lähestikku asuvast kohast. Leiukohad paiknesid umbes 1,3 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist ning nende vahele jäi mõnisada meetrit.

Üks loomadest oli värskelt surnud, kahest teisest olid alles vaid luud. Viirus tuvastati RT-PCR analüüsiga ja ka kordusanalüüs näitas tugevat positiivset tulemust. Kuna tegemist on Soome esimese sigade Aafrika katku leiuga, saadetakse proovid kinnitamiseks Euroopa Liidu referentlaborisse.

Nakatunud tsoon hõlmab kolme Kagu-Soome piirkonda

Soome Toiduamet moodustas nakkuse leviku piiramiseks tsooni, kuhu kuuluvad Virolahti ja Miehikkälä vallad ning osa Lappeenranta piirkonnast. Seal rakendatakse Euroopa Liidu õigusaktidel põhinevaid piiranguid, järelevalvet ja tõrjemeetmeid.

Tsoonis asub ligikaudu 20 sigade pidamiskohta. Põllumajandus- ja Toiduameti juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul peetakse ühes neist umbes 3000 nuumsiga, ülejäänud on väiksemad pidamiskohad. Ametlikud veterinaararstid kontrollivad lähipäevil kõiki piirkonna seapidamiskohti.

Piirkonnas piiratakse sigade ja seakasvatussaaduste liikumist. Metssigade söötmine ning jahipidamine on keelatud, välja arvatud ametiasutuse korraldatud tegevus. Kõik surnuna leitud, kütitud või hukatud metssead tuleb uurida sigade Aafrika katku suhtes.

Soome senine taudivaba positsioon kadus

Veetamme hinnangul näitab leid, et haigus levib Euroopas edasi ja võib jõuda piirkondadesse, mis on seni olnud taudivabad. Juhtumi kaalu suurendab Soome seakasvatuse ulatus: riigis peetakse ärilisel eesmärgil ligikaudu miljonit kodusiga.

Samas on Soome metssigade arv Eestiga võrreldes tunduvalt väiksem, ulatudes umbes 3000 loomani. Metssead elavad peamiselt riigi kagu- ja lõunaosas Venemaa piiri lähedal — samas piirkonnas, kus nakkus nüüd avastati.

Eesti jaoks suurenes vajadus tähelepanelikkuse järele

Soome leid ei tähenda iseenesest, et haigus oleks jõudnud Eestisse. Samuti ei kirjelda Põllumajandus- ja Toiduameti teade uusi üldisi reisipiiranguid: kinnitatud piirangud puudutavad Soome nakkustsoonis eeskätt sigu, seakasvatussaadusi, metssigade söötmist ja jahipidamist.

Eesti seapidajatele on juhtumi otsene sõnum piirkondliku taudipildi muutumine. Haigus tuvastati riigis, mis oli seni katkuvaba, ning leiukoht asub piiriäärses metsseapopulatsioonis. Jahimeeste, maaomanike ja teiste looduses liikujate tähelepanekud võivad aidata võimalikke juhtumeid kiiremini uurimisele suunata.

Surnud metssea leiukoha saab Eestis märkida teavitusvormi kaardile arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadmega. Rakendus on kasutatav eesti, inglise ja vene keeles.

Referentlabori kinnitus ja farmide kontrollid

Järgmised kinnitatud sammud on proovide uurimine Euroopa Liidu referentlaboris ning ligikaudu 20 nakkustsooni seapidamiskoha veterinaarkontroll. Soome Toiduameti kehtestatud piirangud jäävad samal ajal tsoonis rakendamisele.

Source: Estonian Agriculture and Food Board News