Eestis peatati nuhtluskarude jaht 15 päevaks

Autor: yg6.ee toimetus
Avaldatud: 4. septembril 2026

Kohus peatas 15 päevaks karu nuhtlusisendite küttimise Keskkonnaameti väljastatud erilubade alusel. Vaidlustatud lube ei saa peatamise ajal kasutada, kuigi amet peab probleemsete karude eemaldamist inimeste turvalisuse kaitseks vajalikuks.

Keskkonnaamet vaidleb esitatud kaebusele vastu ja taotleb karude küttimislubade kehtivuse jätkumist. Samast kohtuotsusest annab laiema ülevaate käsitlus probleemkarude jahi peatamisest. Ameti avaldatud teates ei ole nimetatud peatamise täpset algus- ja lõppukuupäeva ega loetletud iga vaidlustatud loa asukohta, mistõttu ei saa 15-päevast piirangut siduda ühe kindla maakonna või asulaga.

Peatus puudutab probleemsete karude erilube

Kliimaministeerium muutis 2026. aasta aprillis jahieeskirja: karu võib nüüd küttida ainult Keskkonnaameti eriloal ning kindlate algus- ja lõpukuupäevadega üldist karujahihooaega enam ei ole. Eriloa võib anda aasta ringi, kuid iga otsus peab olema eraldi põhjendatud ja kaalutud.

Luba ei anta pelgalt karu nägemise tõttu. Keskkonnaameti selgituse järgi kasutatakse seda korduvate kahjustuste vältimiseks või ohuolukorra ennetamiseks, kui tõrjeaiad, peletusvahendid ja muud leebemad abinõud pole looma käitumist muutnud.

Nuhtlusisendiks võidakse pidada näiteks karu, kes lõhub korduvalt mesitarusid, kahjustab kariloomi või põllumajandustoodangut, ei karda inimesi ning tuleb peletamisest hoolimata asulasse tagasi. Luba peab seostama konkreetse looma probleemse käitumise, tekkinud kahju või tuvastatud ohuga.

Keskkonnaamet on oma teatel andnud 2026. aasta sügisel korraldused 30 probleemselt käituva karu küttimiseks. Jahimehed olid nende alusel küttinud üheksa looma. See koguarv ei näita siiski eraldi, mitu korraldust kuulub kohtus vaidlustatud ja ajutiselt peatatud lubade hulka.

Keskkonnaamet vaidlustab kohtu piirangu

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et erilubade andmine on olnud põhjendatud olukordades, kus karu on muutunud inimesele ohtlikuks. „Inimese turvalisuse tagamiseks peab olema võimalik probleemselt käituvad loomad küttida,” sõnas Vakra.

Ameti hinnangul tuleb ohtlik käitumine lahendada enne, kui olukord toob kaasa raskeid tagajärgi. Samal ajal toetab Keskkonnaamet ennetusmeetmeid, teeb teavitustööd, kogub tõendeid ning suhtleb kohalike kogukondade ja jahimeestega.

Pruunkarude arvukus on Keskkonnaameti andmetel kasvanud alates 2013. aastast ning Eestis elab neid hinnanguliselt ligikaudu 1100. Amet rõhutab, et nuhtlusisendite küttimine peab olema suunatud konkreetse ohu kõrvaldamisele, mitte karupopulatsiooni üldisele vähendamisele.

Kohtu määratud paus ei kõrvalda vahepeal võimalikke ohuolukordi. Elanikel tuleb asulasse jõudnud karust või mõnest teisest suurkiskjast jätkuvalt teada anda, et juhtumit saaks hinnata ja teave jõuaks vajadusel Keskkonnaametini.

Ohtlikust karust tuleb kohe teatada

Kui karu või muud suurkiskjat nähakse inimasulas, palub Keskkonnaamet helistada riigiinfo telefonil 1247. Sealt antakse esmast nõu ning vajaduse korral edastatakse teade ametile. Kui metsloom ohustab vahetult inimesi või liiklust, tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Karuga kohtudes tuleb hoida vahemaad ja vältida otsest silmsidet, jälgides samal ajal looma liikumist. Rääkida tuleks vaikselt, hoiduda järskudest liigutustest ning taganeda aeglaselt, näoga looma poole.

Karupoja märkamisel tuleb lahkuda samas suunas, kust tuldi. Poegade läheduses võib viibida kaitsev emakaru ning loomale lähenemine võib ohtu suurendada.

Keskkonnaamet taotleb kohtult, et vaidlustatud küttimisload jääksid kehtima. Seni määrab nende lubade kasutamisele piiri kohtu kehtestatud 15-päevane peatamine.

Source: Estonian Environmental Board News