Eestis pole salmonelloos kerge kõhutõbi: 75 vajas haiglaravi

Autor: yg6.ee toimetus

Salmonelloos ei pruugi piirduda mõnepäevase kõhuhädaga. Põllumajandus- ja Toiduameti avaldatud andmetel registreeriti Eestis 2025. aastal 113 salmonelloosijuhtu ning 75 haigestunut vajas haiglaravi.

Tugeva kõhulahtisuse või oksendamise korral tuleb juua võimaluse korral vedelikku ja jälgida vedelikupuuduse tunnuseid. Kui vaevused kestavad üle kahe päeva, vedelik ei püsi sees või enesetunne halveneb kiiresti, tuleb võtta ühendust perearstiga või helistada nõuandeliinile 1220.

Haiglaravi vajas 75 inimest 113 haigestunust

Salmonelloosi põhjustavad Salmonella perekonda kuuluvad bakterid. Nakkus jõuab organismi enamasti saastunud toidu, vee või käte kaudu.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini sõnul ei ole salmonelloos kerge kõhuhäda. Tugev kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada raske vedelikupuuduse ning viia haiglaravini. Raske haiguskulg võib tekkida ka noorel ja varem tervel inimesel.

Eestis registreeriti 2009. aastast kuni 20. juulini 2026 kokku 11 salmonelloosiga seotud surmajuhtu. See arv ei tähenda, et nakkus oli kõigil juhtudel ainus surmapõhjus: salmonelloos võis olla peamine põhjus või üks surma soodustanud tegureid.

Nakkus võib levida vereringesse ja teistesse elunditesse

Salmonelloosi peamiste vaevuste hulka kuuluvad tugev kõhulahtisus ja oksendamine. Nendega kaasnev vedelikukaotus võib väljenduda väheses urineerimises, kuivas suus, tugevas nõrkuses, pearingluses või loiduses.

Mõnel haigestunul võib nakkus levida soolestikust vereringesse ja teistesse elunditesse ning põhjustada eluohtliku sepsise. Väikesel osal nakatunutest tekib reaktiivne artriit, millega kaasnevad liigesevalu ja -põletik. Need vaevused võivad kesta kuid või aastaid ning areneda krooniliseks liigesepõletikuks.

Külmutamine ei pruugi saastunud toitu ohutuks muuta

Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna peaspetsialisti Kadi Karmen Kaldma sõnul seostatakse salmonelloosi sagedamini toore või ebapiisavalt kuumutatud linnuliha, munade, pastöriseerimata piima ning neist valmistatud toodetega.

Salmonella võib sattuda ka taimsele toidule. Puu- ja köögiviljad võivad saastuda vee, mulla või töötlemise kaudu. Külmutamine pidurdab bakterite paljunemist, kuid ei pruugi neid hävitada; ka kuivatamine ei muuda saastunud toitu tingimata ohutuks.

Nakatumise vähendamiseks tuleb:

• pesta hoolikalt käsi, tööpindu ning puu- ja köögivilju;
• hoida valmistoit toorest toidust lahus;
• kasutada toore ja valmistoidu jaoks erinevaid lõikelaudu ning nuge;
• valida puhas vesi ja värske tooraine;
• kuumutada kuumtöötlemist vajav toit korralikult läbi ning järgida pakendi juhiseid;
• säilitada toitu ohutul temperatuuril.

Osa Eestis registreeritud salmonelloosijuhtudest on igal aastal seotud välisreisidega. Reisil aitab riski vähendada käte- ja toiduhügieen, ohutu joogivesi ning korralikult kuumutatud toit.

Püsivad vaevused ja vedelikupuudus vajavad arsti hinnangut

Perearstiga tuleb ühendust võtta või helistada nõuandeliinile 1220, kui tugev kõhulahtisus või oksendamine kestab üle kahe päeva, palavik on kõrge või enesetunne halveneb kiiresti. Abi tuleb küsida ka siis, kui oksendamise tõttu ei õnnestu vedelikku sees hoida või ilmnevad vedelikupuuduse tunnused.

Arstiga tasub nõu pidada varem, kui haigestunu on väikelaps, eakas, rase või nõrgenenud immuunsusega. Teadvushäire, minestamise, hingamisraskuse või muu eluohtliku seisundi korral tuleb helistada 112.

Source: Estonian Agriculture and Food Board News