Lasteaia toidujagamiskappi ei sobi iga söömata jäänud toit

Lasteaia toidujagamiskapp aitab anda peredele toitu, mis muidu võiks kasutuseta jääda. Kappi sobib aga ainult selline ülejääk, mida pole lastele serveeritud ja mida on kogu aeg õigesti säilitatud. Ka puutumata jäänud toit ei sobi jagamiseks, kui see on juba laste lauale jõudnud.

Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Silvia Laiv-Mumma selgituste järgi algab ohutu jagamine köögis: väiksemate koguste serveerimisest, ülejäägi kiirest jahutamisest ja selgest vastutuse jaotusest. Lapsevanema jaoks peab toidu juures olema piisavalt infot selle koostise, säilitamise ja tarbimise kohta.

Koostas yg6.ee toimetus Põllumajandus- ja Toiduameti selgituste põhjal.

Kappi sobib kööki puutumatult jäänud toit

Jagamiseks sobib näiteks köögis üle jäänud toit, mida ei ole lastele välja viidud ning mida on hoitud nõuetekohastes tingimustes. Samuti võib sobida toit, mida ei ole rühmades lauale pandud, kui selle säilitamistingimused on olnud kogu aja kontrollitud.

Otsustav ei ole seega üksnes see, kas keegi toitu sõi. Vahet tuleb teha köögis puutumatult hoitud ülejäägil ja toidul, mis jõudis juba laste lauale või serveerimisnõusse. Viimast toidujagamiskappi panna ei tohi, isegi kui nõu näib puhas ja toit jäi söömata.

Põhjus on toiduohutuses. Pärast serveerimist suureneb saastumise võimalus ning lasteaial pole enam võimalik kontrollida kogu toidu käitlemise ahelat. Toidu välimus ega söömata jäämine ei asenda teadmist selle kohta, kuidas toitu on hoitud ja käsitsetud.

Näiteks võib samast lõunasöögist tekkida kaks erineva kasutusvõimalusega ülejääki. Kööki õigetes tingimustes jäänud osa saab suunata jagamiseks, laste laualt tagasi toodud osa aga mitte. See eristus tuleb teha enne toidu kappi viimist.

Väiksemad serveerimiskogused jätavad rohkem võimalusi

Laiv-Mumma rõhutab, et toidujagamiskapp ei ole eesmärk omaette. Kõige tõhusam viis ülejääke vähendada on endiselt hea ja paindlik planeerimine: valmistada ja serveerida toitu nii, et seda jääks võimalikult vähe üle. Kapp aitab kasutada seda osa, mille ülejäämist ei õnnestu vältida.

Praktiline lahendus on kasutada eraldi serveerimiskausse ning panna lauale korraga väiksem kogus. Ülejäänud toit saab seni jääda kööki kontrollitud tingimustesse. Kui lapsed soovivad juurde, saab toitu täiendavalt serveerida.

Selline töökorraldus jätab puutumata osale hilisema jagamise võimaluse. Kui kogu valmistatud toit korraga lauale viia, ei saa söömata jääki enam samadel alustel päästa. Seetõttu tasub toidujagamiskapi korraldus läbi mõelda koos serveerimisega, mitte alles pärast lõunasöögi lõppu.

Soe ülejääk tuleb jahutada kohe pärast söögikorda

Toidu ohutu säilitamine jätkub ka siis, kui söögikord on läbi. Jagamiseks mõeldud sooja toiduga tuleb tegeleda kohe, mitte jätta seda päevaks toatemperatuurile ja viia alles õhtul külmikusse.

Ameti selgituse järgi tuleks soe toit jahutada võimalikult kiiresti külmkapitemperatuurini, eelistatult +6 °C-ni ühe-kahe tunni jooksul või veel kiiremini. Külmkapis hoitava toidu puhul tuleb tagada nõuetekohane temperatuur, üldjuhul +2 kuni +6 °C.

Need on kaks eraldi tööetappi: kõigepealt tuleb soe toit kiiresti jahutada, seejärel hoida seda sobival temperatuuril. Üksnes sellest, et toit lõpuks külmikusse jõuab, ei piisa, kui see on enne liiga pikalt toas seisnud.

Kapi kasutuselevõtul tuleb seetõttu kokku leppida, kes tegeleb ülejäägiga kohe pärast söögikorda ning kuidas kontrollitakse säilitamistingimusi. Temperatuuri jälgimine peab kuuluma igapäevase töökorralduse hulka.

Oma lasteaia peredele jagamine peab olema enesekontrolliplaanis

Kui toidujagamiskapp on mõeldud lasteaia enda peredele, ei ole Põllumajandus- ja Toiduametilt selle kasutuselevõtuks eraldi luba vaja. Lasteaed on juba toidukäitlejana registreeritud. Küll peab kapp olema osa lasteaia enesekontrolliplaanist.

Enesekontrolliplaan kirjeldab, kuidas lasteaed toidu ohutuse tagab. Kapi puhul tuleb kirja panna vastutaja, lubatud toit, säilitamistingimuste ja temperatuuri jälgimine, puhastamise korraldus ning märgistamine. Samuti peab olema selge, mida tehakse sobimatu või riknenud toiduga.

Need kokkulepped aitavad hiljem taastada tegevusahela: kuidas toit valmistati, jahutati, märgistati ja säilitati. Probleemi korral peab lasteaed suutma näidata, et toit lahkus tema vastutusest ohutuna.

Eraldi loa puudumine ei tähenda seega, et kapp võiks toimida ilma korralduseta. Igapäevaselt tuleb tagada kolm asja: toit on ohutu, kapp puhas ja temperatuur nõuetekohane.

Töötajate ülesanded tuleb enne jagamist kokku leppida

Ameti vahendatud lasteaedade kogemuses tekitas esialgu ebakindlust just tööjaotus. Küsimused olid praktilised: kes viib toidu kappi, millal seda tehakse, kes kontrollib nõude puhtust ja kes tegutseb siis, kui midagi on korrast ära?

Ühes lasteaias aitas ühine arutelu, kus töötajad said oma küsimused välja öelda ja vastutuse jagada. Näiteks võib lõppvastutaja olla majandusjuhataja, samal ajal kui igapäevaseid kontrolle teevad köögi ja rühmade töötajad.

Allikas kirjeldab võimalust, et abikokk kontrollib, ega külmikusse ole jäänud eelmise päeva toitu, ning vastutav rühm vaatab päeva lõpus üle, mis on alles. See on tööjaotuse näide; konkreetne korraldus tuleb lasteaias kokku leppida.

Puhtad korduvkasutatavad nõud aitavad hoida ka külmikut puhtana. Nõud peavad sobima toiduga kokkupuuteks ning kapi puhastamise viis ja sagedus peavad olema enesekontrolliplaanis kirjeldatud.

Lapsevanem vajab toidu nime kõrval säilitamisinfot

Toidujagamiskapist võetud toidu juures peaks olema vähemalt selle nimetus, valmistamise aeg või säilitamise kestus, säilitamistingimused ning juhised, kuidas või millal seda tarbida. Samuti peab lapsevanem saama teavet toidus sisalduvate allergeenide kohta.

Need andmed aitavad perel otsustada, kas toit neile sobib ja kuidas seda pärast kaasavõtmist käsitleda. Ainult toidu nimest ei pruugi piisata, et aru saada selle koostisest või kasutamise tingimustest.

Kui vajalik info, näiteks allergeenide kohta, puudub, tuleb toit jagamisest kõrvale jätta. Puudulikku teavet ei saa asendada eeldusega, et lapsevanem tunneb roa välimuse järgi ära.

Kahtlase ohutusega toit tuleb jagamisest kõrvale jätta

Kappi ei sobi juba serveeritud toit ega toit, mida pole hoitud nõuetekohasel temperatuuril. Samuti tuleb kõrvale jätta saastunud toit või toit, mille saastumist on alust kahtlustada.

Jagamist välistab ka kahjustunud pakend, kui kahjustus võib ohustada toitu. Sama kehtib siis, kui vajalik teave puudub või toidu ohutuses ei ole muul põhjusel enam võimalik kindel olla. Kõiki ülejääke ei pea iga hinna eest päästma: toidu jagamine ei tohi tähendada riski üleandmist lapsevanemale.

Töökorralduse täpsustamiseks viitab amet juhendile „Toiduohutus annetamisel“. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi materjali „Toidujagamiskapi 5 võtit“ võib paigutada kapi juurde, et peamised ohutus- ja kasutuspõhimõtted oleksid töötajatele ning peredele nähtavad.

Source: Estonian Agriculture and Food Board News