Tartu rohealad: elanikud toetavad, kuid ootavad hoolt

Autor: yg6.ee toimetus
Avaldatud: 7. juuni 2026
Allikas: Tartu Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži magistritööd kokkuvõttev artikkel, 5. juuni 2026

1165 vastajaga uuring näitab, et Tartu rohealade muutmine looduslähedasemaks on saanud elanikelt üldiselt toetava hinnangu, kuid mitte tingimusteta. Tartlased hindavad parke ja haljasalasid igapäevase liikumise, puhkuse ja jalutamise kohana, samal ajal tekitavad kõrgem rohi, niitmata alad ja ebaühtlasena tajutud hooldus osa inimestes vastuseisu.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tööstusökoloogia eriala tudeng Kärt Oras uuris magistritöös, kuidas linnas elavad inimesed suhtuvad avalikel rohealadel tehtud muudatustesse. Fookuses olid nii elurikkuse suurendamine kui ka kliimamuutustega kohanemise meetmed.

1165 vastajat kinnitasid rohealade tugevat igapäevast rolli

Uuringu üks selgemaid tulemusi on see, et Tartu rohealad ei ole elanike jaoks kõrvaline linnaruumi osa. Enamik vastanutest külastab parke ja haljasalasid regulaarselt, kasutades neid jalutamiseks, liikumiseks ja puhkamiseks.

See tähendab, et rohealade kujundus puudutab tartlasi otseselt. Kui muru niidetakse harvem, jäetakse kasvama kõrgem taimestik või rajatakse looduslähedasema ilmega alasid, märkavad seda inimesed, kes liiguvad sealt läbi tööle, kooli, koju või vaba aja tegevustele.

Rohkem kui pooled vastajad leidsid, et viimastel aastatel tehtud muudatused on muutnud rohealad nende jaoks meeldivamaks. Samal ajal ei mõõda see tulemus kogu linna ühtset arvamust iga konkreetse pargi või haljasala kohta, vaid annab pildi vastanute hinnangutest ja hoiakutest.

Elurikkust toetatakse rohkem kui selle nähtavaid jälgi

Üldine suhtumine elurikkuse suurendamisse oli positiivne. Enamik vastanutest pidas oluliseks, et linn toetaks looduse mitmekesisust, mis tähendab elupaiku putukatele, lindudele ja teistele liikidele ka tihedamas linnaruumis.

Vastuolu tekkis seal, kus elurikkuse suurendamine muutub silmaga nähtavaks. Kõige rohkem kriitikat said niitmata alad, kõrgem taimestik ja kohad, kus hooldust tajuti ebapiisavana. See ei tähenda tingimata, et inimesed oleksid looduspõhiste lahenduste vastu, vaid näitab ootust, et muutused oleksid loetavad, korrastatud ja hoolduslikult läbimõeldud.

Kärt Orase magistritöö põhjal põimuvad elanike ootustes mitu eesmärki. Ühelt poolt soovitakse rohkem loodust ja elurikkust, teisalt peetakse endiselt oluliseks esteetikat, korrastatust ja kasutusmugavust. Tartu park ei ole ainult ökosüsteem, vaid ka koht, kus lapsevanker peab liikuma, pink peab olema ligipääsetav ja jalutusrada arusaadav.

Puud, vari ja haljastatud parklad said tugevama toetuse

Kliimamuutustega kohanemise meetmetest toetasid tartlased enim neid lahendusi, mille mõju on igapäevaelus kiiresti tajutav. Esile tõusid puude istutamine, varjuliste puhkealade rajamine ja parkimisalade haljastamine.

Need on lahendused, mille kasu on linnas kuumal päeval kergesti mõistetav. Puud annavad varju, vähendavad kuumasaare mõju ja muudavad avaliku ruumi liikumiseks meeldivamaks. Haljastatud parkimisalad aitavad vähendada kõvakattega pindade ülekuumenemist ning võivad parandada sademevee imbumist.

Märksa ettevaatlikumalt suhtuti lahendustesse, mille kasu ei ole sama kiiresti nähtav. Näiteks kuivanud puidu jätmine rohealadele võib toetada elurikkust, kuid linnapargi kasutaja võib seda tajuda korratuse või hooldamatusena. Uuring näitab siin selget kommunikatsioonivajadust: sama lahendus võib elaniku silmis tähendada kas läbimõeldud elupaika või hooletusse jäetud ala.

Tartu kogemus seab hooldusele kõrgema lati

Tartu jaoks tähendab uuring praktilist ülesannet: rohealade muutmine ei saa piirduda sellega, et mõni ala jäetakse harvemini niidetuks. Kui eesmärk on elurikkus ja parem kohanemine kuumemate suvedega, peab avalik ruum andma elanikele ka visuaalse signaali, et muudatus on teadlik.

Selline signaal võib tulla selgetest niidetud servadest, hooldatud liikumisradadest, läbimõeldud istutusaladest ja lühikestest kohapealsetest selgitustest. Kui inimene saab aru, miks kõrgem rohi on seal, kus ta on, on tal lihtsam eristada loodushoidu hooldamatusest.

Uuringus osalenud inimesed olid paljudel juhtudel Tartu elurikkuse suurendamise tegevustega kursis, kuid vastustest ilmnes ootus, et linn selgitaks muudatuste eesmärke rohkem. Teadlikkus mõjutas hinnanguid otseselt: mida paremini inimesed põhjuseid mõistsid, seda suurem oli valmisolek lahendusi toetada.

Järgmine proovikivi on selgitamine enne vastuseisu

Tartu rohealade tuleviku puhul ei otsusta toetust ainult see, kui palju loodust juurde tuleb. Sama palju loeb, kuidas muutused on kujundatud, hooldatud ja elanikele lahti seletatud.

Kärt Orase magistritööd juhendasid Aija Kosk ja Maie Kiisel. Tartu Linnavalitsuse avaldatud kokkuvõtte järgi kinnitab uuring, et kliimamuutustega kohanemine ja elurikkuse suurendamine toimivad paremini siis, kui need liiguvad koos kvaliteetse hoolduse ja elanike kaasamisega.

Source: Tartu Linnavalitsus