Pärnu arenduslaine muudab parkimist ja kesklinna

Autor: yg6.ee toimetus

Poole aastaga on Pärnus korraga liikunud üle kümne suurema ruumi- ja investeerimisotsuse. Pärnu linnavalitsuse poolaasta ülevaate järgi puudutavad need kesklinna silda, Vallikääru, Riia maanteed, jõeruumi, parkimist, hotelli- ja konverentsiarendusi ning osavaldade avalikku ruumi.

See tempo ei tähenda, et kõik kavandatu valmib lähiaastatel samas mahus. Osa projekte on ehituses, osa planeeringus, osa hangete või läbirääkimiste faasis. Mõju elanikele võib aga tekkida juba enne valmimist: liikluskorraldus, parkimine, ehitusalad ja avaliku ruumi kasutus hakkavad muutuma etapiti.

Üle kümne otsuse koondub kesklinna ja jõe äärde

Kõige tihedam muutuste vöönd jääb Pärnu keskranna, kesklinna, jõe ja peatänavaks kavandatava Riia maantee ümbrusse. Keskrannas käib Brackmanni hotell- ja konverentsikeskuse ehitus. Samal ajal liiguvad edasi Linakombinaadi kvartal, Pärnu hotelli ja Rüütli tänava ala ning Port Arturi ja Aia tänava piirkonna arendused.

Port Arturi ja Aia tänava ümbruses on tähelepanu all ka kahe kõrghoone planeeringud. Need otsused puudutavad linna siluetti, äripindade paiknemist ja kesklinna kasutust väljaspool tavapärast suvehooaega.

Robert Kiviselg märkis linna ülevaates, et viimase poole aasta jooksul on Pärnu seisnud enneolematult suurte ruumiliste otsuste ees ning tempo ei näi raugevat. Tema sõnul on teemad justkui paisu tagant valla pääsenud.

Sild, Vallikäär ja Suur-Jõe tänav muudavad liikumist

Kesklinna silla hange liigub edasi ning Vallikääru rekonstrueerimine on seotud ka uue lavahoone rajamisega. Käimas on Suur-Jõe tänava ristmiku ümberehituse ettevalmistamine. Need ei ole eraldiseisvad objektid, vaid mõjutavad sama liikumisruumi: kuidas pääseb kesklinna, kuidas liiguvad jalakäijad ja ratturid ning kuhu jäävad autode põhisuunad.

Riia maantee peatänavaks kujundamise idee on koalitsioonipartneritelt saanud üksmeelse heakskiidu. Linn näeb selle elluviimiseks võimalust kasutada vabanenud Euroopa Liidu vahendeid. Kavandatav lahendus eelistaks jalakäijaid, rattureid ja ühistransporti ning tooks juurde kõnni- ja rattateid ning rohelust.

Elaniku jaoks tähendab see, et tulevane peatänav ei oleks ainult läbisõidukoridor. Kui plaan liigub ehitusse, võib Riia maantee roll muutuda igapäevase liikumise, kohaliku äri ja linnaruumi kvaliteedi seisukohalt kesksemaks.

Jõeruum ja parkimine liiguvad samasse arutelusse

Pärnu jõe ümbrus on saanud eraldi tähelepanu. Muulid on korrastatud, kavandamisel on uued slipid ja ujumiskohad ning uuritakse jõetrammi võimalust. Samuti on loodud Vana Sadama akvatoorium ning lähiajal ka Jahisadama akvatoorium, mis annab arendajatele pikema vaate investeeringute kavandamiseks.

Parkimise ja rannaala teemad tulevad esile Valgerannas, kus algatatud on parkla ja rannaala korrastamise planeering. See puudutab eriti suvist koormust, mil külastajate arv, autode paiknemine ja ligipääs rannaalale tekitavad kohalikele kõige nähtavamaid pingeid.

Valgeranna otsused ei asu küll Pärnu südalinnas, kuid mõjutavad sama kuurortlinna mudelit: kuidas jaotada külastuskoormust nii, et rand, parkimine ja avalik ruum toimiksid ka hooaja tipphetkel.

Osavaldades liiguvad elamud, teed ja avalikud objektid

Areng ei piirdu kesklinnaga. Audru osavallas on fookuses Valgeranna ala, mõisapark ja sealsete sildade projekteerimine. Samuti on päevakorral taastuvenergia plaanid, mille puhul linn rõhutab töökohtade loomise kõrval ka tavapärase elukeskkonna säilitamist.

Paikuse osavallas liiguvad edasi Paikuse kooli sööklatiiva rekonstrueerimine, lipuväljaku valmimine ja Käärasoo kergliiklustee rajamine. Taustal on suuremad taristutööd, sealhulgas Sindi-Lodja silla ehitus ja Paide maantee remont.

Tõstamaal jätkuvad läbirääkimised kaitsetööstuspargi rajamise üle. Selle kõrval arendatakse päästekomando ja kiirabiteenuse võimekust ning korrastatakse kogukonna objekte, sealhulgas vaatlustorne, laululava ja spordiväljakut. Manija ühenduste parandamiseks on nimetatud ka hüdrokopteri soetamist.

Eelarve ja rahvastik seavad projektidele piirid

Linn seob arendusplaanid finantsvõimekusega. 2026. aasta põhieelarve võeti vastu kavakohaselt ning tänavused investeeringud on linna teatel rahaliselt kaetud. 2025. aasta majandusaasta aruanne sai audiitorilt märkusteta hinnangu.

Järgmiste aastate võtmekohaks saab eelarvestrateegia aastateks 2027-2031. Selle sees tuleb otsustada, millised investeeringud saavad eelisjärjekorra olukorras, kus korraga vajavad raha teed, haridus, kultuur, ettevõtluskeskkond ja avalikud teenused.

Hariduses mõjutab otsuseid laste arvu vähenemine. Ülejõele kavandatava Männipargi lasteaia- ja ujulahoone projekt on kohandatud väiksematele, 20 lapsega rühmadele. Lasteaedade toitlustuses valmistatakse ette lahendust, kus kuus lasteaeda taastavad oma köögid ja viis jätkavad tsentraalse toitlustusega; esimesed oma köögid alustavad tööga 2027. aasta alguses.

Source: Parnu Linnavalitsus