Kose tulistamises kuritegu ei leitud: miks relva kasutati

Politsei sisekontroll ei tuvastanud 29. märtsil Kose vallas surmaga lõppenud teenistusrelva kasutamises politseiniku toime pandud kuritegu. Põhja prefektuur lõpetas menetluse prokuratuuri loal, sest kogutud tõendid kinnitasid uurijate hinnangul, et ametnik tegutses õiguspäraselt. Politsei- ja Piirivalveamet avalikustas uurimise lõpptulemuse 24. juulil 2026; see on uus teave võrreldes märtsis teatavaks saanud sündmusega.

Uurimise järeldus puudutab politseiniku tegevuse õiguspärasust relvastatud vastasseisu ajal. Menetluses kontrolliti sündmuste käiku ja seda, kas ametnik järgis teenistusrelva kasutades seaduse nõudeid ning oma väljaõpet.

Loo koostas yg6.ee toimetus Politsei- ja Piirivalveameti 24. juuli 2026 teate põhjal.

29. märts: väljakutse muutus relvastatud vastasseisuks

Häirekeskus sai 29. märtsil teate 65-aastasest mehest, kes käitus ettearvamatult. Helistaja ütles, et tunneb mehe käitumise tõttu hirmu. Sündmuskohale saabunud politseipatrull tuvastas, et mehel oli käes jahipüss.

Politseinikud andsid mehele korduvalt korralduse relv maha panna, kuid ta ei täitnud seda. Ametnikud hakkasid maja ümber perimeetrit paika seadma ning selle käigus tekkis ühel politseinikul mehega ootamatu kontakt.

Ka siis käskis politseinik jahipüssiga liikunud mehel korduvalt relva maha panna. Uurimisel kogutud andmete järgi mees korraldust ei täitnud ja suunas relva ametniku poole. Politseinik tulistas ohu neutraliseerimiseks teenistusrelvast mehe suunas ning mees suri sündmuskohal.

Menetluses kontrolliti nii sündmuste järjestust kui ka ametniku otsust

PPA sisekontrollibüroo alustas pärast juhtumit kriminaalmenetlust, et selgitada välja teenistusrelva kasutamise täpsed asjaolud. Sisekontrollibüroo juhi Kaido Kõplase sõnul vesteldi sündmuskohal olnud tunnistajate, hukkunu lähedaste ja väljakutset lahendanud politseinikega.

Uurimise keskne küsimus oli, kas ametnik tegutses väljaõppe ja seaduse nõuete kohaselt. Kogutud tõendite põhjal jõudis sisekontroll järeldusele, et politseiniku tegevus vastas olukorrast lähtunud ohule ning teenistusrelva kasutamine oli õiguspärane.

See tähendab, et menetluse lõpetamine ei põhinenud üksnes politseiniku enda kirjeldusel. PPA teate järgi koguti ütlusi eri osalistelt ja kontrolliti nende põhjal teenistusrelva kasutamiseni viinud asjaolusid.

Jahipüssi suunamine ametniku poole määras ohuhinnangu

Kaido Kõplas selgitas, et relvaga seotud olukorras peab politseinik reageerima tajutud ohule ja oma väljaõppe kohaselt. Sündmuse hetkel ei saanud ametnik teada mehe tegelikke kavatsusi ega seda, kas jahipüss oli laetud. Politsei käsitles mehe käes olnud relva seetõttu surmava jõuga ohuna.

Uurimise hinnangus oli määrav sündmuste järjestus: mehel oli jahipüss, ta ei täitnud korduvaid korraldusi relv maha panna ning suunas selle politseiniku poole. Sisekontrolli järelduse järgi kasutas ametnik teenistusrelva pärast seda, kui relvastatud mees oli tekitanud vahetu ohu.

Kõplas tunnistas ühtlasi juhtumi rasket mõju hukkunu lähedastele. Tema sõnul oli põhjalike ja usaldusväärsete vastuste leidmine vajalik nii perekonna kui ka avalikkuse jaoks.

Prokuratuuri loal lõpetatud menetlus on uurimise viimane kinnitatud etapp

Menetlust juhtinud prokurör Diana Helila rõhutas, et iga politsei teenistusrelva kasutamise tagajärjel saabunud surm nõuab igakülgset ja tõenditel põhinevat kontrolli. Kriminaalmenetluse eesmärk oli teha kindlaks, kas politseiametnik järgis juhtumit lahendades seaduse nõudeid.

Kriminaalmenetluse viis läbi PPA sisekontroll ning seda juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur. Kuna kogutud tõendid ei viidanud politseiametniku toime pandud kuriteole ja kinnitasid relva õiguspärast kasutamist, lõpetas Põhja prefektuur menetluse prokuratuuri loal. PPA 24. juuli teates ei nimetatud pärast menetluse lõpetamist uut uurimisetappi.

Source: Estonian Police and Border Guard News